Värviline mägi ja hõre õhk

26. juulil võtsime ette matka Vikerkaaremäele. Kuna heal lapsel on mitu nime, siis on see mägi tuntud ka kui Vinicunca, Montaña de Siete Colores, Montaña de Colores või siis lihtsalt Rainbow mountain. See mägi on turistidele tuttav alates 2015. aastast, kui üks pilt internetis rändama hakkas. Nüüdseks on see tõeline hitt ning rahvast käib seal igapäevaselt... Continue Reading →

Cuzco lähiümbrust avastamas

Meil juhtus Cuzcos olema omajagu vabu päevi enne meie Machu Picchu matka algust ja nii tegime Valle Sagrado külastamise järel veel kahel päeval lühikesed reisid Cuzcost välja. Mõlemal juhul saime näha hulganisti varemeid. Ei saa öelda, et kumbki neist päevadest oleks meile jätnud kustumatu mälestuse, aga sellegipoolest oleks aus oma muljeid jagada. Pealekauba oleks kahju... Continue Reading →

Valle Sagrado

Mitmel päeval käisime avastamas Cuzco lähiümbrust. Enamasti olid meie sihtkohtadeks vanad arheoloogilised kompleksid, mida nii siin kui Peruus laiemalt tundub olevat “lõppematuseni”. Arheoloogiline kompleks on meie poolt kasutatav peen sõna varemete kohta. Meie esimene pikem päevareis viis meid 23. juulil Pühasse orgu (Valle Sagrado), mis meie hinnangul paigutub Cuzco ümbruse vaatamisväärsuste reas olulisuselt teisele kohale,... Continue Reading →

Inkade impeeriumi pealinnas Cuzcos

22. juuli hommikul jõudsime Cuzcosse, omaaegsesse Inkade impeeriumi pealinna. Igale turistile, kes Peruus pikemalt aega veedab, on tegemist vaat et kohustusliku peatusega, sest just siit algavad ka tuurid Machu Picchule. Cuzco ei tähenda aga kaugeltki vaid Machu Picchut. Selle ajaloolise väljanägemise säilitanud linnasüdamik on juba iseenesest sedavõrd võluv, et pakub tegevust mitmeks päevaks. Peab arvestama... Continue Reading →

Sigridi kokkuvõte Boliiviast

Boliivias olime väga lühikest aega, vaid 18 päeva. Seda tegelikult teadlikult, sest riik on vaene ja ei tundu olevat just kõige turvalisem. Küll aga sai külastatud kindlasti ühe Lõuna-Ameerika rännuturisti A ja O. Passis löödi templi kõrvale märge „30 päeva“. Tegelikult oleksime võinud praeguste reeglite kohaselt riigis veeta 90 päeva viisavabalt. See tähendab, et kui... Continue Reading →

Copacabana ja Puno Titicaca järve ääres

19. juuli varahommikul korjas meid bussifirma Bolivia Hop hotelli juurest peale. Kuna olime ühed esimestest saime päris korraliku linnatuuri, aga eks seegi oli omamoodi põnev. Minu üllatuseks oli bussi peal kaks reisisaatjat, aga eks neil oli seekord rohkem toimetamist ka. Nimelt olime minemas Copacabanasse (PS! Rand Brasiilias on saanud selle koha järgi endale nime), mis... Continue Reading →

Päevad La Pazis

Me jõudsime Boliivia de facto pealinna La Pazi (õige pealinn on teatavasti Sucre) 16. juuli hommikul, sisenemisväravaks Gustave Eiffeli poolt projekteeritud bussijaam. Kuigi bussipeatuse lähem ümbrus oli hektiline, nagu nad Lõuna-Ameerikas tavaliselt ikka on, avastasime kesklinna poole kõndides, et tänavad on tõeliselt tühjad. Tuli välja, et olime sattunud La Pazi riiklikul pühal ja kõik istusid... Continue Reading →

Boliivia valges pealinnas Sucres

7. juunil sõitsime edasi Potosíst Sucresse. Potosís on kaks bussijaama, mis ajab paljud turistid segadusse. Buss Sucresse läheb just uuest bussijaamast, mis asub linnasüdamest kaugemal. Õnneks oli meil vastav info olemas. Kuna busse käib Sucresse tihti, siis me piletit ette ei ostnud, vaid läksime varakult koha peale, et siis endale pilet hankida. Nii kaua kuni bussi... Continue Reading →

Potosí hõbedale rajatud rikkus

6. juulil sõitsime Uyunist edasi Potosísse. Potosí tõmbab turiste nii lähedalt kui kaugelt oma ilusa vanalinnaga, mis on kantud ka UNESCO nimekirja. Hea ja turvalise bussifirma valik oli teadus omaette, kuid lõpuks jäime oma valikuga rahule. Bussisõit Potosísse oli üllatavalt rahulik. Mitmel korral küll ehmatasime omajagu, kui bussijuht ühtäkki tugevalt signaalitama hakkas, ent peagi õppisin,... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Design a site like this with WordPress.com
Get started